Blog - Arctic Indigenous Design Archives (AIDA)

Blog

Project themed blog posts in Sámi, Swedish, Finnish and English languages

Close up of arrow ends (feathers).

Álgoálbmotarkiiva dálá ja boahtteáiggis Ásllaga rahpansáhkavuorru

18.01.2022

Skuvlaálbma Áslat Niillas Áslat, Aslak Holmberg


18.-19.10 oktiibuot 136 olbmo čoahkkanedje Anárii Sajosii ja online Álgoalbmotarkiiva dálá ja boahtteáiggis -hybridakonferanssii ságastallat sámi kulturárbbi arkiverema, arkiivamáteriálaid olaheami ja dutkama gažaldagaid. Konferánsa lágidedje AIDA II ja Digital Access to Sámi Heritage Archives -prošeavttat ovttasbarggus. Guovddáš gažaldat konferánssas lei: Makkár lea sámi álgoálbmotarkiiva dálá áiggis ja boahttevuođas?

Min bovdejuvvon guossečálli Skuvlaálbma Áslat Niillas Áslat, Aslak Holmberg, čállá dán blogga iežas konferánssa rahpansáhkavuoru vuođul, man son ii dađe bahábut beassan doallat konferánssas.

Álgoálbmotarkiiva dálá ja boahtteáiggis Konferánsa,
golggotmánu 18.—19.b. 2021, Anár

 


Buorre beaivvi,

Sápmelaš lea eanet hállái go čállái, lávejit dadjat. Min kultuvra lea rievdan áiggiid čađa, iige dat leat šat nu čielgasit fal njálmmálaš árbevierru, mii min kultuvrra guoddá. Go čálát juoidá muitui, de don sáhtát vajáldahttit dan. Dathan čuožžu báhpáris ja sáhtát doppe ain dan geahččat. Go min njálmmálaš kultuvra ii leat šat seammá guovddážis go dolin, dat dahká čálalaš gálduid ain dehálabbon.

Arkiivvat guddet stuorra oasi min kollektiiva muittus – dat veahkehit min muitit. Muitit min olbmuid, sogaid, bearrašiid ja sin guovlluid. Muitit mo máttut leat daid guovlluid ja riggodagaid geavahan ja juogadan. Muitit mo sii leat dáid guovlluid várjalan. Muitit, mat leat min rievttit dáppe Sámi eatnamis, mat leat min geatnegasvuođat dan eatnamii.

Logemat jagi dassái mun bargen moadde mánu Sámi arkiivvas Guovdageainnus. Mu bargun lei ordnet Leif Rantala arkiivvaid. Jáhkán doppe ledje badjel guokte mehtera hildus báhpárat – buot lágan dieđut, dutkamušat, statistihkat ja vaikko makkár gielain. Vaikko vel mu bargun leige fal geahččat daid čađa ja oanehaččat namuhit mii guđege oasis lea, de ferten dovddastit ahte máŋgii ribahin vuodjut lohkat eanetge daid báhpáriid. Hui olu miellagiddevaš materiála earenomážit Guoládatnjárgga ja dan guovllu sámiid birra. Guovtti mehterii čáhket viehka olu dieđut. De go jurddaša man olu mehterat gávdnojit materiálat buot arkiivvain, gos sámiid birra leat dieđut, de dathan lea olles dieđuid áhpi.

Mu oainnu miel árbedieđu árvvusatnin lea lassánan mealgat maŋimuš logiid jagiid áiggi. Dálkkádatrievdan buktá olu gažaldagaid, maidda eai gávdno vástádusat. Lea dárbu atnit ávkin buot dieđuid ja diehtovuogádagaid mat gávdnojit. Dát mielddisbuktá  lassánan beroštumi árbedihtui. Beroštupmi fas buktá dárbbu guorahallat ehtalaš gažaldagaid, vuoigatvuođaid ja suodjalandárbbuid.

Kulturárbbi gáhtten, seailluheapmi ja hálddašeapmi lea oassi sápmelaččaid iešmearridanrievttis. Iešmearrideamis guovddáš ášši lea, ahte ieš mearrida. Dát mearkkaša dan, ahte lea sámiid siskkáldas ášši, mo mii árbedihtomet ja kulturárbámet hálddašit.

Árbedieđu lassin beroštupmi Sámi kulturárbái orru lassáneamen. Dás okta oinnoleamos ovdamearka lea Disney ja sámiid ovttasbargu Jikŋon II filmmain. Dát lea máŋgga láhkai mearkkašahtti dáhpáhus. Okta sivva dasa lea, ahte das mii sámit leimmet aktiivvalaš doaibmi. Eat vuordán ahte midjiide geigejuvvo juoga, muhto vulggiimet aktiivvalaččat ovddidit ášši.

Soahpamuš gaskkal Disney, golmma sámedikki ja Sámiráđi lei garra barggu boađus ja rámiidan sin, geat dan ovdii rahče. Dan soahpamuša álggus lea hui mearkkašahtti čuoččuhus: Sámiid oaidnu lea, ahte min kultuvra lea min opmodat. Dasa gullet estehtalaš elemeanttat, musihkka, giella, muitalusat, máidnasat, historjját. Dat gullet sámiide ja mii galgat daid hálddašit.

Kultuvrra eaiggáduššamii ja hálddašeapmái gullá riekti váikkuhit dasa, makkár oasit min kultuvrras ovdanbuktojuvvojit ja mo. Dasa gullá maid riekti oažžut oasi dan ávkkis, mii dán immateriála opmodaga ávkkástallamis boahtá. Máŋgii ožžot fuomášumi dáhpáhusat main min kultuvra geavahuvvo boastut. Danin leage dehálaš loktet ovdamearkkaid buori meannudanvugiin ja buori ovttasbarggus. Aisttan nothing about us without us.

Vaikko vel sámit eat ieža leatge nu hirbmat guhká čállán, eat goit iežamet gielain, leat min máttut áigá jo gávnnahan čállon sáni árvvu ja válddi. Dás earenomáš buorre ovdamearka leat  UNESCO máilmmi muitolistui váldojuvvon nuortalaččaid Gramota-arkiiva. Dát arkiiva duođašta mo dalá Ruošša váldi dovddastii Suonjel-siidda sápmelaččaid rivttiid sin guovlluide. Arkiivvain leat olu duođaštusat, main sáhttit doarjut min árberivttiid eatnamiidda ja čáziide.

Olu dutkamušat sámiid birra lean dahkkon dakkár áiggiid, goas dutkamuša ehtalaš bealit goit sámiid geahččanguovllus eai jurddašuvvon olus álgage. Dán lea dehálaš muitit, go lea sáhka arkiivamateriálaid ođđasit geavaheamis. Jos searvvuš ii leat dolin addán kollektiiva miehtama čohkket sin árbedieđu ja kulturárbbi, de mo dakkár materiálain galgá dahkat? Máŋggat dieđut omd. sámiid bassibáikkiid birra leat dahkkon almmolažžan min oktasaš miehtama haga. Lea dehálaš árvvoštallat mo sáhttit suddjet dakkár dieđuid, mat berrejit suddjejuvvot.

Máhcaheapmi – repatriašuvdna dahje rematriašuvdna – lea fáddá mii ságastallo materiála kulturárbbi ja museaid ektui. Dan ságastallamis guovddážis lea koloniála árbi ja vuohki mo iešguđet diŋggaid leat skáhppon. Seammá ságastallama berrešeimmet olahit maid immateriála árbái ja arkiivvaide. Daidda maid gusket gažaldagat das, man ehtalaččat dat leat čoggojuvvon, ja geasa gullá riekti oamastit ja hálddašit daid. Leago vuoiggalaš, ahte dáža ásahus oamasta ja hálddaša duháhiid luđiid čoakkáldaga? Naba leago ehtalaččat riekta, ahte Suoma ásahus mearrida mo materiálat sámiid kollektiiva kulturárbbi ja árbedieđu birra geavahuvvojit?

Mii eat leat massán min rivttiid kulturárbái ja árbedihtui, vaikko vel oarjemáilmmi mihtuid mielde daid oamastanriekti gulašiige muhtin olggobeale ásahussii, dahje livččii sin dulkoma mielde almmolaš dásis, public domain. Immateriála rivttiid bargu lea moalkái ja váldá olu áiggi. Mii Sámis maid berret aktiivvalaččat oassálastit dan bargui. Mii galgat duohtandahkat rievtti hálddašit ja suodjalit min immateriála árbbi ja maid juogadit daid osiid dan árbbis, mat heivejit juogaduvvot. Min kollektiiva muittu ealáskahttin arkiivvaid vuođul lea vuohki árvvusatnit min máttuid eallima ja viisodaga ja fámuiduhttit min álbmoga.