Riikkaarkiivva materiálat

Materiálat Oulus

Riikkaarkiivvas Oulus seailluhuvvojit guovllus doaibmi ja doaibman stáhta guovlo- ja báikkálašhálddahusa virgeoapmahaččaid arkiivvat.

Gielddat ja gávpogat ieža seailluhit iežaset áššebáhpáriid.

Riikkaarkiivvas leat ovttaskas heaittihuvvon gielddaid arkiivvat, dáin deháleamos lea Beahcáma gieldda arkiiva. Dáppe seailluhuvvojit lassin doaibmaguovllu nu daddjon boares gávpogiid ráđđestohporivttiid ja magistráhtaid arkiivvat.

Oulu ja Lappi leana searvegotti leat vurken boarráseamos áššebáhpáriid Riikkaarkiivai. Dat leat dutkiid anus originálan earret álbmotregisttaráššebáhpárat, mat leat anus dušše mikrofilbman.

Dan lassin dutkiid geavahussii leat skáhppojuvvon kopiijat Davvi-Suoma guoski áššebáhpáriin nu Suoma eará arkiivvain go olgoriikkalaš, lagamustá ruoŧŧelaš ja norgalaš arkiivvain

Sámi arkiivva materiálat

Sámevirgeoapmahaččat sirdet Sámi arkiivii áššebáhpáriid, maid galgá seailluhit bissovaččat. Dan lassin Sámi arkiiva váldá vuostá sámedutkamuša dáfus mearkkašahtti priváhtaolbmuid, sogaid, servviid, bálgosiid, vuođđudusaid ja fitnodagaid arkiivvaid.

Sámi arkiivva čoakkáldagat sisttisdollet sullii 300 hildomehtera. Lassin Sámi arkiivvas leat valjis audiovisuálalaš materiála sihke báddehusmateriála.

Mas dieđán, gos dárbbašlaš materiálat seailluhuvvojit?

Stáhta báikkálaš- ja guovlohálddahusa virgeoapmahaččaid bissovaččat seailluhuvvon áššebáhpárat sirdojit Riikkaarkiivai, nugo guovddášhálddahusa virgeoapmahaččaid arkiivvat.

Priváhtaarkiivvaid oasil luohpadeaddji sávaldat mearrida arkiivva sajustanbáikki. Dábálaččat arkiiva luohpaduvvo dan Riikkaarkiivva doaibmabáikái, man viidodagas searvi dahje fitnodat lea doaibman dahje priváhtaolmmoš dahje sohka lea eallán ja váikkuhan. Riikkaviidosaččat doaibmi servviid guovddášorganisašuvnnaid arkiivvat seailluhuvvojit Riikkaarkiivvas Helssegis.

Luohpaduvvon guovlluid arkiivvat seailluhuvvojit Riikkaarkiivvas Mikkelis. Beahcáma guovllu arkiivvat seailluhuvvojit Riikkaarkiivvas Oulus. Sámi arkiivvas Anáris seailluhit sámiide guoskevaš priváhta arkiivvaid. Sámi arkiiva maiddái doarju ja ovddida sámiid guoski dutkama.